Dementsus pole lihtsalt unustamine
«Hakkan dementseks jääma,» ütleme mõnikord, kui torkame autovõtmed prügikasti. Tihti seostataksegi dementsust mälu ealise halvenemisega. Kuidas tegelikult esimesed dementsuse märgid ilmnevad ja mida siis teha, selgitavad hooldusasutuse Benita Kodu juhatuse liige Marilin Vaksman ja teenustejuht Liis Niilo.
Ka dementsusega inimene mõtleb ja tunneb ning väärib aktsepteerimist. Dementsuse puhul tuleb silmas pidada kaht väga olulist aspekti: võimalikult varast avastamist ning õigeid käitumis- ja suhtlusvõtteid. Esimesed märgid ilmnevad tavaliselt siis, kui inimene ei suuda enam ühel päeval sooritada tegevusi, mida on teinud kogu elu. Olulised märksõnad dementsussündroomi juures on orienteerumine nii ajas, ruumis kui ka olukordades, võime õppida, meenutada viimaseid sündmusi, mõista kõnet, sooritada harjumuspäraseid tegevusi ja end väljendada. Kui mainitud tegevuste puhul ilmnevad puudused, on põhjust valvsuseks. Dementse inimese levinumad ilmingud on näiteks vaidlemine, kahtlustamine, süüdistamine, kapseldumine, varjamaks oma mäluprobleeme. Suhtlemine teistega muutub raskeks, kuna informatsiooni tuleb korraga palju ja inimene ei suuda seda samal tasemel töödelda. Selline olukord tekitab ebamugavust ja soovi eemalduda.