Veerandsajandine!
On ikka pisut imelik küll, kui adud, et oled millegagi tervelt kakskümmend viis aastat seotud olnud. Olen ma siis juba nii vana? See aeg tundub hiiglama pikk ... Veerand sajandit tagasi lõpetasin arstiteaduskonna ja just nii vanaks, 25aastaseks, saab Tallinna Lastehaigla Toetusfond – Eesti vanemaid, suuremaid ja väärikamaid heategevusorganisatsioone. Palju õnne!
Meenub, kuidas meie teed kunagi kohtusid. Olin tollal Eesti Päevalehes turundusdirektor. Pikalt kestnud arutelude tulemusena otsustasime juhatuses, et üks korralik ajaleht võiks ühiskonna ja riigi juhtimise kritiseerimise kõrval aidata ka ise midagi üles ehitada. Otsustasime ette võtta heategevuse. Oma Taani ja USA sõbermeediate kogemusist teadsime, kui palju ja olulisi asju arenenud lääne ühiskondades kodanike initsiatiivi, vabatahtlikkuse ja vahenditega ära tehakse. Teiste eeskujul jõudis meisse teadmine, et heategevus pole lihtsalt nn aukude lappimine – anda sinna, kus riigi vahendeid napib. Heateod tõstavad tegija enda enesehinnangut ning seeläbi saavad inimesed ja terved ühiskonnad paremaks. Tahtsime samuti annetada! Aga kellele?