Kivide nimemaagia

Mulle meeldib osta oma kivipoele segakive. Need saabuvad pakiga, pärit Saksamaa kaudu ilmselt Indiast ja Brasiiliast – kivid reisivad palju ja hoiavad sageli oma lähiminevikku saladuses.

Võtan paki lahti ja kallan kümme kilo kive oma suure köögilaua peale laiali. Mu kuueaastane tütar armastab seda sama palju kui mina. Esimesed jagamislained käivad kiirelt, siis hakkavad laua keskele jääma segavormid, väljakutsed. Ühelt poolt näed sa välja nagu verekivi, teisalt nagu sammalahhaat. Kuhu sind panna? Need kaks on nagunii geoloogide jaoks sisuliselt sama, peitkristalne kvarts, aga rahva jaoks mitte: kui kivi on mattroheline ja punaste laikudega, kutsutakse seda verekiviks, kui aga rohekas ja õhulise, sammalt meenutava mustriga, siis sammalahhaadiks ...