Appi, mu laps on nutisõltlane!

Mari Kukk, 8. veebruar 2017

Nutiseadme külge kleepunud teismelised ­ajavad lapsevanemad meeleheitele. Kas ­õigesti ­tegutsedes õnnestub järeltulija «päästa» või ongi tegemist uue normaalsusega? Tegime ­kahe­nädalase eksperimendi.

Viimasel ajal mööduvad meie pere õhtud järgmiselt: mina loen raamatut, minu 12aastane laps on arvutis. Teen süüa, laps on arvutis. Käin jalutamas, laps on arvutis. Olen mures, sest internet ja ajakirjad on täis artikleid, mis räägivad nutiseadme zombistavast mõjust. Mind hirmutab mõte, et ka minu poega Axlit võiksid tabada mõõdutundetu arvutikasutamise viljad: unehäired, ärevus, depressioon, alkoholism ja muud õudused. Nagu sellest veel vähe oleks, avastan ühel sombusel talveõhtul, et ei saa aru, mida mu laps räägib. «Emme, ma sain Clash Royale’is Arena 8sse! Sa ei kujuta ette, selleks tuli läbida Bilder’s Workshop, Royal Arena!»

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?