Ivi Eenmaa: «Ärge õpetage noori elama, õppige neilt!»
Veidi enam kui aasta tagasi murtud puusaluu tähendas meie ühiskonna raudsete daamide hulka kuuluvale Ivi Eenmaale uuesti käima õppimist. Saatuselöökide kiuste on naine aga endiselt positiivne ja kardab maailmas vaid üht: muutuda kurjaks vanainimeseks.
Mida võib tunda inimene, kui ta väljub uksest kindla teadmisega, et teda ootab ees trepi esimene aste, aga selle asemel on pool meetrit vabalangust? Just nii juhtus särtsaka poliitiku ja seltskonnadaami Ivi Eenmaaga möödunud aastal, kui ta massaažisalongist lahkudes reieluukaela murdis. «Käisin saamas viimaseid massaaže oma eelmise, 2015. aasta alguses juhtunud luumurru tarvis. Koht, kus käisin, oli uus ja maja võõras. Õhtusel ajal oli esimene korrus tühi, otsisin väljapääsu ja järgisin juhtnööre. Avasin tagavaraukse, oli pime, astusin ja kukkusin ligi pool meetrit tühja auku, sest treppi ukse taga polnud,» kirjeldab naine, mis temaga tunamullu novembri viimastel päevadel juhtus. «Kõik oli juba päris hästi, olin esimesest murrust taastumas,» jätkab ta kohutava olukorra kirjeldust. «Pärast kukkumist läks kõik tavapäraselt: meeletu valu, kiirabi, haigla ja juba järgmisel hommikul operatsioon. Olin murdnud oma reieluukaela. See oli tagantjärele mõeldes tohutult traagiline ja õudne, kuid tulin sellest välja – arstide abiga. Loomulikult kiidan ka iseennast, sest olen tubli olnud,» muheleb kogenud poliitik.