NAISTELEHE ARHIIVIST | Aasta reporter: ERRi Moskva korrespondent Anton Aleksejev, salapärane südametemurdja

Kuna Anton Aleksejev kuulutatud 2021 aastal teleauhindade gaalal parimaks reporteriks „Aktuaalse kaamera“, taasavaldame 2017 aasta Naistelehes ilmunud muheda intervjuu Antoniga, mille autoriks on tema võitluskaaslane Moskva päevilt, endine Moskva korrespondent Krister Paris. Palju on sellest ajast muutunud, aga Antoni särav isiksus mitte.

Anton Aleksejevit, kes Eesti Rahvusringhäälingus mõnusa Moskva ­aktsendiga eesti keeles Venemaalt uudiseid edastab, on raske mitte tähele ­panna. Kui ta ruumi siseneb, asendub eestlaslik matusemeeleolu ­husaarliku ­energiaga, otsekui oleks väikelinna unised tänavad hõivanud ühtäkki peadpööritav karneval.

Antoni (50, nüüd, aastal 2021– toim) puhul on raske hinnata, millal ta on päriselt siiras ning millal mängib mõtete, inimeste ja tunnetega. Kui ta on aga sinu poolel, annab paremat partnerit luurele minekuks ette kujutada. Moskvas nii reporteri kui ka kaameramehena tegutsevat erikorrespondenti võiks nimetada ka probleemide lahendajaks.

Tavaliselt meenutab Anton kergelt hunti: terav pilk, kiired reaktsioonid, valmisolek söösta kaameraga kõige hullemasse taplusse. «Daaa, znaaaajte, etoooo mõõõõ, iz ... iz ... Estoniiii ... vooot … eee …» Järsku seisab minu kõrval segaduses «ausa pribalti mordaga» tegelane, kes vehib õnnetult kätega ja seletab miilitsale ilmvõimatu aktsendiga, sõnu otsides ja kogeledes, kuidas tema on kõigest lihtne operaator. Anton on metamorfooside suurmeister, James Bond ja Sherlock Holmes ühes isikus. Olen Moskvas veedetud viie aastaga (loo autor oli ERRi Moskva korrespondent aastatel 2008–2013 – toim) õppinud teda juba piisavalt usaldama, et mõista: ju on siis nii vaja. Võti selle konkreetse miilitsa avamiseks seisneb just kahes natuke kohtlases välismaalases. Paar tundi varem sõitis ta aga ühele korravalvurile sisse nagu ennast täis jefreitor noorsõdurile, nii et viimane oleks peaaegu kulpi löönud.