NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Meid üllatas, kui lihtne on tegelikult head teha.“

Et argipäevarutus kipub nappima aega kolleegidega niisama suhelda ja midagi ühiselt teha, oleme Naistelehe perega aeg-ajalt kokku saanud nii-öelda meeskonnapäevadel. Oleme sättinud lilleseadeid, käinud saunas ja muuseumis ning teinud kergemat sporti. Eelmisel nädalal võtsime aga ette hoopis midagi teistsugust: läksime uudistama Eesti Punase Risti heategevuslikku taaskasutuskauplust Punane Ristik eesmärgiga seal ka ise käed külge lüüa.

See käik oli mitmeski mõttes silmiavav. Esiteks üllatas, et kuigi suure ülemaailmse organisatsiooni osa, on pood isemajandav. See tähendab, et kogu rent ja palgad ja muu tuleb töötajatel ise välja teenida. Muu hulgas tähendab see ka vajadust pildil olla, et inimesed kaupluse olemasolu ei unustaks ja sinna ikka tee leiaksid – olgu siis annetusi viies või ostes. Mõlemad on ühtviisi olulised.

Teiseks üllatas, kui palju tuleb selgitada, et ka sõjaolukorras ei ole okei heategevuseks annetada kasutatud hügieenitarbeid ega määrdunud rõivaid. Ning kolmandaks on imekspandav, kui suur roll poe olemasolul on vabatahtlikel, väga palju vajalikust tehaksegi ära puhtalt heast tahtest. Sorteeritakse kaupa, korrastatakse saali, suheldakse ostjatega, toetatakse müüjaid ja tehakse kõike muud. Inimesed tulevad poodi omast vabast ajast, silmad säramas, ning toimetavad ennastunustavalt just sel päeval olulisena näivate tegevuste kallal. Neile on ilmselgelt suurimaks eeskujuks ja sütitajaks kaupluse juhataja Kristi Kristall, kelle imetlusväärne lahkus, missioonitunne ja aval meel lihtsalt nakkavad.