NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Ise nokitsemine on meditatsioon, mis toob rahu hinge ja rõõmu nii kinkijale kui ka saajale.“

Jõuludeni on jäänud veidi vähem kui nädal. Nende ridade kirjutamise ajal on vihm just klaasjää tänavatelt pühkinud ning vaid taevas teab, kas tänavused pühad tulevad valged või mitte. Õnneks sai mõne nädala eest muinasjutulist talveilma nautida ja meeleolukad lumised pildid enne kalendritalve algust tehtud.

Midagi pole teha, minu meelest annab lumi jõuludele päris palju juurde. Viimastel aastatel ka kirikuskäik, oma kodukandi pisikeses kirikus. Või noh, tegelikult on see omaaegne pühakoda ikka uhke – maakonna suurim ning Eesti maakirikutest kõrgeima torniga. Aga elanikkond kuivab kokku ja nii jõuab aasta-aastalt kirikussegi üha vähem inimesi.

Olen küll ateist, aga kirikutes on midagi rahustavat ja lummavat ning just seepärast üritan neisse piiluda nii meil kui ka mujal. Iga kord jumalateenistusele sattudes olen avastanud, et õpetaja jutlusest on alati midagi kõrva taha panna. Rääkimata sellest, et orelimuusika ja jõululaulude laulmine on omamoodi meditatsiooniks.