NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Otsige enda säästmiseks viise, millega läbi pimeda aja purjetada!“

Mõnda aega tagasi täheldasin, et kui mul oli mingi asja pärast närv krussis või pinge peal, sirutus käsi iseenesest külmkapi poole, sest tekkis vastupandamatu soov midagi süüa. Isegi kui kõht oli selle tegevuse alguses tühi, siis täitus see üsna kiirelt ning edasi lihtsalt sõin. See oli ainus tegevus, mida selles olukorras teha oskasin.

Ilmselgelt oligi see emotsionaalne söömine, millest viimasel ajal üsna palju räägitakse – meel üritab negatiivseid tundeid söömise abil vaigistada. Jaapanlastel on selle kohta väga tore termin – kuchisabishii. See tähendab, et kõht pole tühi, aga sööd ikka, sest suu tunneb end üksildasena. Oma loogika selles on: kui muret kellegagi jagada ei taha või on vaja olukorrad enda peas enne selgeks mõelda, siis ongi suu üksildane.

Hea asi on see, et emotsionaalsele söömisele piiri panna saab siis, kui oled seda teadvustanud. Nii hakkasin jälgima, millistes olukordades ma oma kehale mitte kõige säästlikumal moel käitusin ning ka seda, mida siis sõin. Aga kõige selle kõrval otsustasin leida ka teisi enda mahalaadimise viise, sest tavapärased jalutuskäigud metsas praegu ei tööta. No nii vara läheb pimedaks, et sinna argipäeviti lihtsalt ei jõua!