NAISTELEHE PEATOIMETAJALT | Silja Paavle: „Internetis leiduvat uisapäisa uskudes võib väga lihtsalt jamadesse sattuda.“

Eestlased on teadupoolest rahvas, kes omavahel väga ei räägi ja enne annab üles oma ligimese, kui reedab seenekoha. Seetõttu oli eelmise nädala südames eriti lustlik leida kaardirakendusest kellegi salvestatud koordinaadid pealkirjaga „Kukeseened Tartsile“.

Kuna sel õhtul oli nagunii plaan korilusega veidi tegeleda – millal siis veel värsket pannile panna, kui mitte hooajal –, seadsime autorattad selle Põlvamaa metsa poole.

Õigupoolest teadsin kaarti põgusalt silmates, et see paik on mulle tuttav. Olin seal lähedal varemgi käinud ning kursis, et seal on iga seene kohta vähemalt kümme korjajat. Aga nii sügavale metsa, kui läksime Tartsile jäetud koordinaatide järgi, polnud varem seal sattunud. Kuigi enne meid oli metsateedele pargitud kaks autot ja puude vahel jäid silma teised seenelised, ei pidanud me pettuma – sousti ja pirukajagu värsket kraami leidis tee meie korvidesse. Kaunid metsavaated, taimedel sillerdavad veepiisad ja sõõm eriti värsket metsaõhtu pärast äsja sellest kandist üle käinud paduvihma kosutasid kõiki meeli pealekauba.