MÜTS MAHA! Roela vabatahtlikus päästekomandos tegutsevad isa ja tütar käsikäes: „Ideaalne päästepaar mõistab üksteist sõnadeta.“

Priitahtlikel pritsumeestel Kalno ja Elina Vaarmetsal on omad kiiksud. Muu hulgas sellised kaunid, kus südamest aitamine voolab edasi piki vereliini.

Roela vabatahtlikus päästekomandos seisavad reas kaunite naisenimedega ristitud tuletõrjeautod. Viimane väljakutse tehti päev tagasi, aga imelikul kombel ei ringle õhus kirbet, veidrat ja nii äratuntavat hõngu. „See pole hais, vaid lõhn, mis mulle väga meeldib,“ tõdeb Elina (26). Ehkki see takerdub igale poole – juustesse ja riiete külge –, ei kiirusta naine tulekahjult tulles seda maha pesema.

Väljakutseid on vähemaks jäänud ja nii haihtub lõhn komandoruumidest küllalt kiiresti. „Kui oli eelmine paakauto, läksin masinasse ja tõmbasin sõõmu seda lõhna. See pole vingu- või tahmalõhn, vaid eriline ja spetsiifiline. Olen seda nautinud ja jään nautima kuni surmani,“ sõnab Kalno (56). Selline lõhnakiiks on mõlemal.