NAINE, KES PANI ALUSE MEDITSIINIAJALOO ÜHELE TÄHTSAIMALE AVASTUSELE: Augustel diagnoositi esimese patsiendina dementsus

Täna 115 aastat tagasi tutvustas Saksa neuropatoloog ja psühhiaater Alois Alzheimer Tübingeni kongressil erilist unustushaigust, preseniilset dementsust, mis põhjustab hallide ajurakkude surma.

Würzburgi arstiteaduskonda lõpetades ei osanud Alois veel ühegi eriala kasuks otsustada. Nii haaraski noormees kinni esimesest tööpakkumisest hakata vaimuhaige jõuka daami isiklikuks psühhiaatriks. Vähem kui kuus kuud hiljem leidiski ta psühhiaatrias oma tõelise kutsumuse. Noor tohter asus tööle Frankfurdi vaimuhaigete- ja epilepsiainstituuti, mis hoone spetsiifilise arhitektuuri tõttu kandis hüüdnime Irrenschloss (Hullude palee). Seal saavutas Alois kiiresti kuulsuse osava diagnostikuna. Tavaliselt piisas talle ühest vestlusest tundmatu patsiendiga, et kindlaks teha patoloogia, mis mõnikord oli väga haruldane ja harva esinev.

Preseniilse dementsuse avastas küll Alois Alzheimer, kuid see olnuks võimatu Auguste Deteri nime kandva naiseta. Kuulus patsient esineb paljudes meditsiinilistes toimikutes kui Auguste D.