Moe piiritustööstuse muuseumi juhataja: ma sain unistuste töökoha!

Kertu Karus tegi raskel koroonaajal elus kannapöörde ja võttis uljalt vastu ameti, millest ta tõepoolest enne mitte midagi ei teadnud.

Kuigi ametlikult õppis Kertu (33) omal ajal lasteaiapedagoogiks, oskas elu teda alati muuseumidesse tööle sokutada. Ka enne koroona esimest lainet töötas naine Rakveres politseimuuseumis giidina. Südames tundis ta aga, et vajab ellu suurt muutust. „Ma polnud ammu puhkust saanud ja üldse oli kahe lapse kõrvalt nii raske juba heledaid toone näha,“ tunnistab Kertu, et poja ja tütre kroonilised haigused viisid emasüdame juba murest depressioonini. „Mu pojal Agol (6) on viiruslik astma, mis avaldub ikka ja alati ainult öösiti ning tihti koos larüngiidi ehk kõripõletikuga. Nii et kiirabi teab meie juurde juba teed hästi. Tütar Aulil (8) on juveniilne idiopaatiline artriit. Lisaks paistes ja valutavatele liigestele tähendab see seda, et ta korjab oma niigi olematu immuunsusega ligi ka kõikvõimalikud ja -võimatud viirused, mida peab siis meeletult kõrgete allumatute palavikkudega läbi põdema.“