Sünnitraumaga lapse ema: mõnikord sätin öö otsa tema pead, et ta saaks veidigi hingata

„Kõik on kirjas Kaisa silmades: rõõm, kurbus, valu,“ räägib Katre Tomingas tütart õrnalt silmitsedes. Kuigi vanust ja pikkust omajagu, on sünnitraumaga sündinud piiga ikka nagu beebi.

Katre (34) ja Kaisa (11) lugu räägib sellest, kui habras on elu ja kuidas vaid mõni sekund võib selle täielikult pea peale pöörata. Katre otsustas oma loo rääkida, sest on elus kohanud liigagi palju pealiskaudseid hinnanguid, nagu vanemad oleksid lapse puudes ise süüdi. Üsna tihti pole see sugugi nii.

Ka talle ei ennustanud miski, et midagi võiks viltu minna. 22aastaselt valmistus Katre õnnelikult kauaoodatud esiklast sünnitama. Ootamatult ilmnes sünnitusel, et tütre kaela ümber mähkunud nabanöör oli ta peaaegu üles poonud. Arstidel õnnestus pisikesele tirtsule eluvaim sisse puhuda ja lapseke sõidutati reanimobiiliga Rakverest Tallinna lastehaiglasse.