Laulupidu, trumm ja pulgad

Kooli ajal sai trummarina tihti laulupidudel käidud, ja erinevalt nii mõnestki teisest ametikaaslasest tuli minul laulukaare alla tõusta kaks korda rohkem. Nii koolinoorte kui ka üldlaulupidude ajal.

Sakus nimelt tegutses nõukaajal kaks puhkpilliorkestrit. Üht, milles lõid kaasa koolinoored, kutsuti «noorte» ja teist, teenelise kollektiivi aunimetuse pälvinud kooslust, orkestrit Saku, «vanade» orkestriks. Löökriistamängijad olid toona kullahinnas – enamasti peeti peredes õppimisväärilisteks pille, millega ikka meloodiat kah saab mängida. Nõnda tuli minul väisata, tihti vastu tahtmist, mõlema orkestri proove ja tüütuseni sarnast repertuaari leierdada.