NIII PAGAR KUI KEEVITAJA: Reet teab, et ettevõtjana peab kulusid kokku hoidma, peret kaasama ja ise tööd rabama
„Aegu on olnud igasuguseid, aga pagarikoda on nagu oma laps. Kui tulevadki loobumismõtted, loodad, et äkki kuidagi ikka saab ...“ lausub Pagar Võtaks perenaine Reet Rum.
Balti jaama turul külma käest sooja pagarikotta astudes lööb esmalt ninna magus-vürtsikas piparkookide lõhn. Pisikesest köögiaknast sisse piiludes käib töö kui päkapikutöökojas. Usinate meistrite käte alt jõuavad siuh-säuh letile krõbedad leivad ja magusad küpsetised. Pagarikoja tegevjuhi Reeda (64) silmad vilavad kogu aeg ruumis ringi ning pikalt istuda ja jutustada naine ei malda – kord uurib mõni kunde, kas ehk tagaruumides leidub veel karbike maitsvaid kihilisi küpsiseid, kord tuleb appi tõtata leiva valimiseks. „Jõuluaeg ongi pagarikojas kõige kiirem, ehk uuel aastal saab hinge tõmmata,“ loodab Reet.