Pitskleidi kiituseks: õrn rõivaese on ühtaegu nii süütu kui ka mässumeelne

Eesootavad lõpu- ja suvepeod on kui loodud pitskanga esitlemiseks. Keeruline ja delikaatne tekstiil on tõesti üks põnevamaid – ühtviisi süütu ja võrgutav, tagasihoidlik ja mässumeelne. Igav ei iial.

Pitsist pikalt vaimustunud teavad, et iga võrratust materjalist valminud riideese on omaette kunstiteos. Selle valmistamiseks on alati kasutatud mitmeid tehnikaid: sõlmimist, kudumist, heegeldamist, õmblemist. Algselt puuvillast, siidist või linasest valminud pits kombineeritakse omaduste parendamiseks näiteks elastaaniga – nii muutub kangas liikuvaks ja sulab kehaga ühte.

Enam rohkem ei saa eksida need, kes peavad pitskangast liiga neiulikuks või pehmeks. Kangas pole midagi keskpärast, see on läbi ja lõhki eriline ning sobib harjumuspäraste lahenduste asemel paari pigem dramaatiliste vastandite ja julgete kontrastidega. Näiteks tõuseb pitskleidi muster paremini nähtavale ja saab mitmekülgsem, kui esitleda seda siid- või satäänvoodril, mis on tonaalsuses täiesti erinev või hoopis harmooniliselt samas värvigammas. Veatult töötavad klassikalised kooslused, nagu must pits veetleval ihutooni või elegantsel hallil voodril. Kordades dramaatilisem on üldmulje aga punasel põhjal. Naiselikult ja seksikalt tundmiseks piisab sageli välimusele vaid pitsdetailide lisamisest.