Tallinna loomaeda rajatud Pilvemetsa aednik annab nõu: kuidas hoolitseda troopiliste taimede eest ja millised neist saavad igas kodus hakkama?

„Aedniku töö on loominguline, saab töötada vabalt ja iseseisvalt,“ kiidab meisteraednik Kaidi Laine, kes on elus ainult seda ametit pidanudki. Kohe avatakse Tallinna loomaaias tema käe all valminud vihmamets.

Oled sattunud sumbelt sooja, kõrge õhuniiskuse ja lopsaka taimkattega metsa, kus puutüvedele naalduvad epitüüfid ja kaljudel vonklevad ronitaimed või ripuvad hiiglaslikke narmaid meenutavad ning teistele taimedele toetuvad liaanid või õhujuured. Nende kõrval ja seas vohavad kõrgemad ning madalamad sõnajalalised, millest puusõnajalg sarnaneb pigem palmiga, ning mitut liiki raunjalad, pinnakattetaimed jms. Õhk justkui virvendab helidest, kui ereda hiiglasliku nokaga tuukanlased oma olemasolust lärmakalt teada annavad ning vihmametsas valitsevasse kakofooniasse ühes valgete kuldnokkade, tiibu sirutavate lendkoerte ja muude lindude sädinaga veevulina saatel panustavad. Puutüvedel turnivad karusarnased binturongid, silkavad varaanid, sulpsates vahelduslikult basseini, kus juba kümblevad saarmad. Kaljudel turnivad kalakassid, taimede vahel peesitavad kilpkonnad ja terraariumis erinevad roomajad …

Just seesugune Kagu-Aasia vihmametsale omane keskkond hakkas Tallinna loomaaias ilmet võtma, kui esimesed taimed ja puud eelmise aasta augustis mulda said. Meisteraednik Kaidi (59) hinnangul olid nad jaanuariks kenasti juurdunud ja jõudu kogunud.