KAKS VÄHKI, AMPUTEERITUD JALG NING POJA RASKE AUTOÕNNETUS | Tiia on saatuselöökide kiuste nagu rõõmupall: „Toime tulla on võimalik seni, kui kõrvade vahel pole segadust.“
Anne Metsis, 8. märts 2023
„Kui oled ühest kadalipust läbi tulnud, siis miks ei peaks järgmisest saama?“ arutleb Tiia Treimann-Differt. Naine on kasvaja tõttu kaotanud jala, elanud üle rinnavähi ja poja liiklusõnnetuse ning leiab ikka jõudu abistada teisigi.
Rõõmsat ja tegusat Tiiat (53) teatakse kui Läänemaa vähiühingu esinaist. Igapäevaselt sõidab ta oma Matsalu kodust tööle Haapsallu, sealses sotsiaalmajas on tema hoole all kümmekond turvakodu inimest.
Naise ära olles valvavad kodu Tiia mees Peeter, liikumispuudega poeg Rauno (35) ja kolm siiami kassi. Elu, nagu iga teinegi, kui sellesse ei kuuluks saatuse keerdkäigud. „Jalg, Rauno õnnetus, rinnavähk, söön siiamaani rohte ...“ loetleb naine. „Mul ei ole päeva, millele ma poleks tänulik.“