ÜHE KÄEGA MERIKE ELAB OMA UNISTUSTE ELU: „Ma ei saa ainult vibu ja ragulkat lasta.“
Silja Paavle, 4. jaanuar 2023
„Ma teen täpselt seda, mida tahan,“ kinnitab Merike Markus. Lõuna-Eestis hinnatud ratsatreeneri jaoks on ühe käe puudumine väheoluline, temaga koos toimetades unustavad selle ka teised.
Töökal Merikesel (55) ei jää seetõttu nimelt midagi tegemata. „Ma ei saa ainult vibu ja ragulkat lasta ning sellest on rämedalt kahju,“ muigab ta. Ragulka laskmist ta maalapsena siiski katsetas. Hoidis laskeriista vartpidi käes, võttis kivi koos kummiga hammaste vahele ja lasi selle hooga lahti. „Sain korduvalt valusalt vastu molu, siis lõpetasin selle pulli ära,“ lagistab naine naerda.
ESIMENE HOBUNE: Merikese kõige esimese isikliku hobuse Argentiina kinkisid talle üheksakuuse varsana Anu ja Marek Piho. Nüüd on hobune 15 ja perenaine tema kõige suurem sõber.