Terve elu ratastoolis olnud Helen: „Uus mina sai alguse kuus aastat tagasi, mil käisin esimest korda puuetega inimeste laagris.“

Helen Bokmann (34) on aktiivne ja särav naine, kes on olnud terve elu ratastoolis. Üksikemaga kasvanud neiu lapsepõlv oli pigem tubane ja üksildane, aga nüüd naudib Helen oma elu väga ega taha, et puue teda defineeriks.

„Olen ratastoolis olnud tõesti terve elu, sest kohe pärast sündi avastati mul seljaajusong. Kuna ema ei saanud raseduse ajal piisavalt foolhapet, mis on lootele vajalik, tekkiski mul väärareng. 34 aastat tagasi polnud meditsiin veel nii arenenud, et avastada seda enne sündi. Mu diagnoos sai selgeks alles pärast sünnitust,“ selgitab Helen.

Lapsepõlves polnud üksikemaga kasvanud tüdrukul võimalik kuigi palju korterist välja saada. Kuni gümnaasiumi lõpuni oli ta koduõppel ja õppis iseseisvalt – niimoodi said tehtud isegi riigieksamid. „Ma tõesti ei tea koolikeskkonnast midagi. Ja ega ma osanud siis ka väga igatseda seda elu, mis väljaspool mu kodu oli. Mul puudus ju võrdlusmoment. Aga ei mäleta, et oleksin millestki puudust tundnud. Kui nii võtta, siis möödus lapsepõlv minu jaoks rahulikult ja mugavalt,“ meenutab naine.