Valmiera draamateatris 44. hooaega alustav eesti päritolu näitleja Jaanus Johanson: „Mõnikord on küll tunne, et olen siin võõras.“

Nii lausub peagi Läti linna Valmiera draamateatris oma näitlejakarjääri 44. hooaega alustav Jaanus Johanson, kohalikule publikule tuntud kui Januss Johansons.

„Tunnen, et olen võõras vaid emotsionaalselt. Nagu juudid. Meil töötas teatris üks juudi lavastaja, kes süvenes põhjalikult Läti dramaturgiasse ja lavastas ka Läti klassikat hästi. Aga tunne, et ta pole oma juurte juures, valitses alatasa ka tema puhul. Selgitasin seda tunnet omal ajal nii, et kuigi Läti laulupeol laulan laule kaasa ja olen rahvaga koos, siis Eesti 1969. aasta laulupeol, kui esimest korda Tallinnas käisin, tundsin õnne. Tundsin, et sulan rahvaga lausa kokku,“ üritab Jaanus (65) veatult kõlavas eesti keeles seletada.

„Muide, eestlaste laulupidude režiid ei kõlba kuskile,“ lisab ta kohe. „Kavas on pikad pausid, mil midagi ei toimu. Lätis seevastu on kõik väga täpselt välja drillitud nagu kellavärk ja see on sündmus, mis on lavastatud. Sel on oma dramaturgia, see on nagu jutustus, selge sõnumiga. Väljendusvahendidki on Lätis palju jõulisemad. Kes Eestis laulupidude korraldamisega tegelevad – las nad natuke vaatavad, kuidas lõunanaabritel on asi tehtud. Asi puudutab ka repertuaari ja seda, et laule ei peaks lihtsalt ära laulma,“ pillub ta leebeid kriitikanooli.