Saladuslik Mura – mis küll on Jäneda viimase mõisaproua fenomen?

Helina Piip, 14. juuli 2021

„Naine Salamandri tähtkujust“ ja „Läbi kõigi elude ma otsin sind ...“ on selle suve lavastused, mis inspireeritud paruness Murast. Mis küll on Jäneda viimase mõisaproua fenomen?

... Näitemängus „Läbi kõigi elude ma otsin sind ...“ kehastab Jane Napp muusat, kes ilmutab end Murana.

(R.A.A.A.M.)

Kui prantslanna Alexandra Lapierre’i raamat „Mura leegitsevad mälestused“ möödunud aastal eesti keeles ilmus, inspireeris see Jäneda mõisa tegevdirektorit Enno Musta tellima näidendit Kristiina Jalastolt. Oli ju Mura ehk Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg (1893–1974) Jäneda mõisa viimane mõisaproua. Madis Kalmeti lavastus „Naine Salamandri tähtkujust“ esietendus mõned päevad tagasi Jäneda Pullitalliteatris.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?