Peatoimetaja veerg

Merle Luik, 4. november 2020

Nägin paar ööd tagasi jube imelikku und. Või õigupoolest polnudki nagu pilti, oli ainult hääl. Meeshääl hüüdis mitu korda kõvasti „Merle!“.

Ehmatasin end üles, süda puperdas ikka korralikult. Kobasin käega voodis, mees norises selja taga. Käisin ära kõrvaltoaski, poeg keeras külge. Kõik oli justkui korras.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?