ISADEPÄEV | Hoolivate isade programm aitab katkiseid suhteid siluda

Liis Ilves, Verni Leivak, 4. november 2020

Sel varasuvel võis üheksa meest uhkusega kinnitada, et nemad said esimeste isadena Eestis programmi «Hoolivad isad: turvalisem elu lastele» läbimise kohta tunnistuse.

Programmi grupijuht Ene Ahas tõdeb rõõmuga, et kõiki isasid mõjutas see positiivselt – suhted lastega paranesid märkimisväärselt.

Koolituskohtumiste eesmärk on senisest enam kaasata isasid järeltulijate kasvatamisse ja seeläbi tagada pere noorimate turvalisus ja heaolu. Osalemine tuleks kasuks paljudele isadele, aga peamiselt neile, kel esineb probleemseid suhteid laste ja laste emaga, olgu seda siis verbaalsel või füüsilisel tasemel.
Ene usub, et kõige suurem abi lapsele ongi sageli hoopis see, kui vanem saab abi. «Isade programm toetab vanemlust väga tasakaalukal ja vanemat austaval ning kogu perekonda kaasaval viisil. Selline lähenemine annab lisaks teadmistele ka praktilised oskused vajalike muudatuste tegemiseks perekonnaelus,» selgitab naine.

Turvaline seljatagune

Tänaseks on programmi lõpetanud kolm gruppi – kokku 27 isa. Liituda sai ka omal initsiatiivil, kuid suurema osa moodustasid lastekaitse suunamised. «Jõuavad ju suured pereprobleemid varem või hiljem lastekaitseni ja isade programm on üks võimalus, mida sealt erimeelsuste lahendamiseks välja pakutakse,» tõdeb igapäevaselt advokaadina töötav Ene. Seejuures märgib ta, et kõik osalejad nõustusid ise gruppi tulemisega ja töötasid aktiivselt kaasa.
Paika on pandud kindel metoodika: isad kohtuvad 17 korda ja üheskoos grupijuhtidega käiakse läbi nii mitmedki teemavaldkonnad. Lisaks tuleb aktiivselt teha koduseid ülesandeid, et pidevalt iseenda käitumist peresuhetes analüüsida.

«Isad ise tõid õppuste lõpus esile, et välja kujunenud toetajaskond oli äärmiselt kasulik, sest just teiste saatusekaaslaste lood osutusid väga õpetlikuks,» märgib Ene. Niisiis peale uute teadmiste perekonna toimise kohta ammutati üksteiselt ka palju tuge. On ju igaühe jaoks oluline mõistmine, et oma probleemiga ei olda üksi. Ja seda kõike turvalises keskkonnas – kohtumistel räägitud mured ja mõtted väljapoole ei jõua.

Kasvasid eeskujuks

Ene kinnitab, et rühmatöös osalemine mõjutas kindlasti iga isa ja tema peresuhteid. «Programm aitas osalejatel mõista, et just neil lasub suur vastutus enda laste heaolu ees. See mõistmine tõigi kaasa muutuse,» sõnab grupijuht. «Kindlasti on suurim kasutegur see, et võitjaks on lapsed. Isad mõistsid, kui oluline on pere noorimate jaoks nende tähelepanu ja ühine ajaveetmine.»

Ühiskohtumiste jooksul suhtlesid grupijuhid aktiivselt ka emadega, et saada jooksvalt nendegi tagasisidet. Suurem osa emasid kinnitas koolitusprotsessi lõpus, et mehed muutusid rahulikumaks ja tegelevad rohkem lastega. «Ühe isa peresuhted paranesid sedavõrd, et ta abiellus oma naisega teist korda,» toob Ene välja eriti positiivse kogemuse. «Oluline on seegi mõistmine, et isegi kui lapse emaga enam koos ei elata, tuleb omavahel mõistlikult suhelda. Nii suutis tänu tegevuskavale nii mõnigi isa ümber kujundada oma suhtlusstiili ja näiteks lapse emaga ka taas üheskoos jalutuskäigu ette võtta.»

Loomulikult on kõik pered ja lood erinevad ning seega puutusid grupijuhid kokku ka negatiivse tagasisidega. «Mõnel juhul tekkis perekonnaliikmel isegi vastuseis, sest muutustega oli raske leppida,» toob Ene välja. Seejuures tunneb naine heameelt, et kokkuvõttes arvas vaid üks ema, et tegu on täiesti mõttetu ettevõtmisega.

«Kõigil tänaseks programmi lõpetanud meestel on üks kindel ühine joon: isad hakkasid teadlikult oma järeltulijatega rohkem tegelema ja mõistavad, et oma käitumisega on nad lastele hea eeskuju peresuhtluses ja konfliktide lahendamisel,» rõõmustab Ene.

«Eelkõige sain tuge oma mõtetele.»

Tallinlane ja ühe tütre isa Maksim liitus programmiga lastekaitse soovitusel. Grupis oli üheksa isa ja koos käidi märtsist mai lõpuni. Tõsi, kevadisel koroonaajal tuli ette ka arvutikoosolekuid.

«Mina sain eelkõige tuge oma mõtetele. Muidugi teadsin seda varemgi, et lapsega riidlemine on mõttetu ja tegelikult saavutab tulemuse pigem hea sõnaga suunates. Teadsin sedagi, kui tähtis on isa ja lapse vaheline armastus, nende kokkukuuluvuse tunne.

Konkreetset abi sain näiteks selles, kuidas hoiduda konfliktsituatsioonidest, kuidas neid lahendada, kuidas mõjutada last hästi käituma ja oma vanemaid austama, kuidas teda õigesti kiita. Iga lapsevanem peaks sellise kursuse läbima, sest mina oskan peresuhete hoidmisele ja laste kasvatamisele nüüd hoopis värskema pilguga vaadata. Ma lausa ootasin igat järgmist ühiskohtumist,» räägib Maksim.

Hea teada!
Algas programmi «Hoolivad isad: turvalisem elu lastele» uute gruppide komplekteerimine. Lisainfo: Vaiter.ee/hoolivad-isad

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?