Merle Luik: vanavanemad, hoidke oma tabletikarbil silma peal!

Merle Luik, 17. juuli 2019

Ema ja sugulased on rääkinud, et olin väiksena selline … kuidas öelda, kuldlaps. Minuga polnud vaja ülemäära tegeleda, sest leiutasin endale alati ise kuskil kapi taga või vaikses nurgas mõne mängu ja võisin üksipäini mõne asja kallal tunde nokitseda. Seepärast ei mäleta ma ka, et mul lapsena mingeid suuremaid õnnetusi oleks juhtunud. Paar korda läksid putukahammustused mädanema, mäletan. Aga ei murtud luid ega välja kukutud hambaid.

Mu vanem õde oli ilmselt väheke suurem röövel, sest temaga ikka üht-teist juhtus. Ja huvitaval kombel tekkisid katastroofiolukorrad ikka suviti, maal vanaema juures olles.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?