Kuidas Järvamaa popsitütrest sai Vene spioon

Kui rõugearmilise näoga tugeva kehaehitusega Järvamaalt Särevere vallast pärit popsitütar Magda Perillus Keilasse kolis, sai ta kokku oma lapsepõlvesõbra Gustav Pallonbergiga, kes pidas kingsepaametit ja selle kõrvalt saatis Narva-taguse Komarovka küla näitsiku Zoja Hrustalevi kaudu Venemaale teateid Eesti sõjaväe kohta.

Leningradist soovitati, et riskantse kirjavahetuse asemel tuleks luua raadioühendus ja saata keegi Neevalinna koolitust saama. Pallonberg ahvatles Perillust. Naine polevat algul nõus olnud, aga andis siis järele ning ta viidi 1932. aasta kevadel salaja üle piiri Leningradi. Sügisel oli ta tagasi, sai Narvas raadiosaatja ning püüdis oma uues korteris Tallinnas Imanta tänavas Leningradiga ühendust võtta. Madal antenn ei lubanud sidet luua. Perillus kolis siis kõrgemasse majja Tarabella tänavale ja sealt sai ühenduse lainepikkustel 72,7 ja 74,5 meetrit. Paraku läks saatja rikki ja Perillus kukkus koos kogu salakuulajate jõuguga poliitilise politsei kätte, kes oli Venemaalt saatjat parandama tulnud mehe kinni võtnud.