Kiri peatoimetajalt

Lugesin hiljuti ajalehest, et soomlased ei taha enam Eestis käia. Põhjuseks nimetati halba teeninduskultuuri ja seda, et Eestis ei saavat enam soome keelega hakkama. Mina olen viimase kuu jooksul sattunud kaks korda olukorda, kus tuleb tõdeda, et siin ei saa enam isegi eesti keelega hakkama!

Esimene lugu. Panin mehele juuksuriaja kinni. Kuna tavapärane juuksur oli puhkusel, aga mu härra juuksepikkus hakkas juba kergelt hevimehe mõõtmeid võtma (ja mulle see üldse ei meeldi!), kupatasin ta esimesse kohta, kuhu aja sain. Päris suvaline koht ei olnud, nimekas pealinna salong. Tagasi tulles oli mehel peas nii imelik soeng, et ma ei osanud esialgu seepeale midagi öelda. Selline … kunstipärane, kui pehmelt väljenduda. Minu uurimise peale hakkas asi hargnema. Nimelt selgus, et juuksuriks olnud meesterahvas ei kõnelenud sõnagi eesti keelt. «Ukrainlane või valgevenelane,» arvas mu mees, kes omakorda ei valda vene keeles juuksuritermineid. Ja nii neil siis kommunikatsioonihäire tekkiski. Üks küsis midagi, teine vastas midagi. Veidra tulemuse klattis oma juuksur nädal hiljem ära.