Kiri toimetajalt

Minu kaheksa-aastane tütar ei jõua kuidagi ära oodata, kuni ta kümneseks saab. Nimelt on meil kokkulepe, et siis saab ta ära teha jalgrattaload. Ja alles seejärel, kui need tehtud, tohib ta minna jalgrattaga tänavale sõitma. Ka minu kaks vanemat last on kümneselt rattaload saanud. Enne seda tuli läbi teha ikka korralik kadalipp. Kirjalik eksam, kus tuleb tunda jalgratturile vajalikul tasemel liikluseeskirja, lisaks praktiline sõidueksam.

Muidugi on lapsed minult jorisedes küsinud, miks neid va lube vaja on – paljudel teistel ju ei ole, ent kimavad rattaga tänavatel nii et vähe pole. Olengi siis selgitanud, et load kui sellised polegi tegelikult tähtsad. Oluline on see, et olete õppinud, kuidas peab jalgrattur tänaval liiklema. Nii, et ta poleks ohtlik ei endale ega teistele. Kuigi sõidan ka ise päris palju rattaga, olen suure osa ajast ka autojuht. Ja vaat autoroolis olles näen ma pidevalt, kui õigesti olen teinud oma lapsi jalgrattakooli saates.