Meelelisel reisil ei pea pilte tegema

Rännumees Ivo Tšetõrkin leiab, et kõige suurem viga on reisides iga ajaloolise kiriku või tähtsa kuju juures mõttes linnukesi koguda. «Kui sa lähed kohale ja maksad selle eest kallist raha, võiks maailma juba kogu kehaga tunnetada,» kõlab tema mantra.

Tundub uskumatu, et esimese asjana ei pane kogenud reisisell oma kotti sugugi fotoaparaati. Seda ei tee Ivo ka viimasena, vaid jätab selle üldse maha. Isegi telefoniga teeb ta pilti harva. «Liiga palju paneme rõhku silmadele. Kui mõelda niipidi, et käisin ja nägin, siis selleks on teler,» ütleb ta. Reisida tuleb Ivo sõnul aeglaselt. Nädala või kahe sisse ei tasu pressida kogu internetist leiduvat turismiinfot, sest ehedaid elamusi kogeb nii harva. «Võin Lõuna-Ameerika näitel öelda, et see ristikeste kogumine ei anna elamuse mõttes just palju. Aega võttes ja kohalikega suheldes saab märksa rohkem,» kinnitab kogenud rändur. Võluvõtmeks on muidugi keeleoskus, mis avab nii uksed kui ka südamed. «Aga see ei ava uksi mitte ainult mulle, vaid ka inimestele minu ümber,» lohutab Ivo neid, kes näiteks hispaania keelt ei oska. Pole sugugi halb mõte valida terveks eluks ainult üks emakeelest erinev keeleruum, kuhu korduvalt tagasi minna.