«Mulle meeldib, et maja on naisi täis.»

Kuigi näitleja Kait Kall on harjunud mängima vähemalt kahes suvelavastuses, läheb seekord kõik teisiti. Pakkumistest keeldunud mees kavatseb rahulikult perega aega veeta. «Ei taha taas lastele öelda, et issi on iga päev tööl.»

Väga trööstitu elu Kallide majapidamises siiski ei ole, sest Lisete (11), Lulu (5) ja Mirami (2) on pigem lapsed, kes pudelis ka paigal ei püsi. «Mulle meeldib, et maja on naisi täis. Tore on seegi, et tüdrukutega saab kauem hell olla,» lausub tütretirtsude isa Kait (30). Kuid nurgas rahulikult nukkudega nad ka ainult ei mängi. Kino saab kodus palju ja rahvale tuntud komöödianäitleja surutakse pigem pealtvaataja rolli. «Mul endal on selline onu Heino tüüpi huumorisoon, hästi labane. Neid nalju laste kuuldes visata ei saa, sest mine tea, mis pärast edasi räägivad,» lausub mees lõbusalt. Ent ka väga ontlik lastetuba ei päästa pere noorimate lõputust fantaasiast, mida omakorda sütitavad lastefilmid. «Hiljuti läks Lulule lasteaeda järele vanaisa. Et Lulu oli päeval pahandust teinud, teatasid kasvatajad soovist vanaisaga rääkida. Lulu vastas, et seda küll teha ei saa, sest papa on kurt. Muidugi on mu äial kõrvakuulmisega kõik korras,» kirjeldab Kait ühte vahejuhtumit. «Teine kord jälle väitis mu viieaastane naabrinaisele, et teda jäeti omapäi koju ja ega ta päris täpselt teagi, millal teised naasevad. Katsu siis naabritele otsa vaadata, kui sellist juttu räägitakse.» Mees lisab, et eks keskmine tütar olegi rohkem temasse. «Tal puudub igasugune ohutunne. Kihutab poistega võidu, nii et maa mühiseb.» Lisete ja Miramiga on veidi kergem, sest üks on usin kooliõpilane ja teine harjutab alles lastehoius käimist. Tulevik tundub siiski põnev ja kuigi ennustamine on tänamatu töö, lubab Kait, et kaikaga poiss-sõpru ta ukse juurest minema ei aja. «Olen ise ju nii noor. Ei kujuta küll ette, kuidas ütlen: «Tere, väimees!»,» naerab näitleja.