Ema dementsus täidab elu traagikaga

«Mu haritud ja eluaeg väljapeetult käitunud ema võis väsides muutuda paranoiliseks, hakata ropendama ja valimatult sõimama,» jutustab Ivi Normet võitlusest ema ravimatu haigusega.

Põhja-Eesti regionaalhaigla meditsiiniliste teenuste direktor Ivi Normet mattis veebruaris oma ema Helju, kes oli lahkudes 89aastane. «Selle haiguse korral on kõige keerulisem see, et dementsuse esimesi märke oskad mõista alles tagantjärele. Pidasin paljusid tema veidrusi ealiseks iseärasuseks. Aeg-ajalt muidugi mõtlesin, et tal on vaimsed häired, ja kaalusin psühhiaatri juurde minemist, aga see mõte viis ema täiesti endast välja. Ta ei olnud mingil juhul nõus,» räägib Ivi. Ema suhtumine oli stiilis «Mina olen eluaeg õpetaja olnud, mina ei lähe psühhiaatri juurde, kes mind hulluks tembeldaks».