LASTE HEAOLU NIMEL | Perelepitaja aitab lahutavaid vanemaid laste asjus kokkulepeteni. Kuidas see käib?

Lahkuminekule eelnevad sageli pinged, mis mõjutavad nii paari kui ka nende lapsi. Kui otsus lahutuseks on sündinud, ent emotsioonid on ikka veel üle pea ning laste edasist elukorraldust on omavahel keeruline kokku leppida, tasuks pöörduda neutraalse vahendaja poole.

Riiklik perelepitus on mõeldud lahku minevatele vanematele ja on alates tänavusest 1. septembrist tasuta kättesaadav. Perelepitaja poole võib paar pöörduda ise juba lahutust plaanides, aga teenusele suunatakse ka kohtust. Näiteks kui lapsevanemad pöörduvad suhtluskorra määramiseks kohtu poole, küsitakse kõigepealt nõusolekut perelepituses osalemiseks. Kui mõlemad vanemad on päri, siis perelepituse toimumise ajaks kohtumenetlus peatatakse. Paljudel juhtudel jõutaksegi omavahel perelepituses vanemluskokkuleppe sõlmimiseni ja kohus lõpetab menetluse. Kui kokkuleppeni ei jõuta, jätkub kohus.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) perelepituse teenuse juht Ann Lind-Liiberg nendib, et suhtluskorra, hooldusõiguse ja elatise küsimustes pöörduvad Eestis igal aastal kohtusse vähemalt 4000 peret. „Perelepituse eesmärk on need lood kohtuväliselt lahendada. Samas ei pöördu kõik pered kohtusse, seega on meie jaoks 4000 peret, kelle konflikt on eskaleerunud, jäämäe tipp,“ tõdeb ta.