LEGENDAARNE VÕRKPALLITREENER ELLEN AROS: „Lapsi on olnud palju. On olnud naeru ja nuttugi.“

„Olen äraminemise mõtetega elanud neli aastat. Sel kevadel oli väga raske – igat asja tegin viimast korda, pisarad silmas,“ lausub 49 aastat võrkpallitreeneri ametit pidanud Ellen Aros.

See on alati olnud nii, et juulis käivad võrkpalluritüdrukud Porkunis laagris. Sel korral oli teistmoodi vaid see, et isevärki asjaolud hakkasid juhtuma juba teisipäeval. „Olin vaiksel tunnil oma toas, kui mulle helistati teatega, et koolidirektor tahab minuga rääkida. Sain teada, et neljapäeva õhtul tulevad töömehed ja võimla tuleb vabaks teha,“ räägib Ellen (67).

Võrkpallurid laagerdasid koos korvpallipoistega ja kokku sai lepitud, et just sel kellaajal toimuval turniiril selgitatakse välja paremad. „Paar aastat tagasi oleksin hakanud selle peale õiendama, aga nüüd mõtlesin endamisi: peab see remont juhtuma just minu trenni ajal.“