Lugemiskoer aitab mudilasi: koer ei kommenteeri, kui R-täht välja ei tule, ta ei hakka naerma, kui sõna takerdub

Uue õppeaasta algus toob paljudele lapsevanematele silma murepisarad, sest koolijüts ei hakka lugema. Kui mudilasel raamatuga sinasõbraks saamine ei suju, tuleb appi üks väga vahva tegelane.

Seitsmeaastane Remi kohtus lugemiskoeraga esimest korda kolm aastat tagasi, kui tol hetkel 1. klassi astunud venna ja emaga koos raamatukokku läks. Seal nägid nad koerale ettelugemise kuulutust, millest sai alguse tõeline koera- ja lugemisarmastus. „Kuna olime kodus koera võtmisest juttu teinud, aga see plaan toona läbi ei läinud, tahtsin poegadele vähemalt nii palju võimaldada, et nad kasvõi natukene koera saaks paitada,“ meenutab ema Tiina õnnelikku kokkusattumust, kui lugemisest sai seeläbi boonus. „Olgugi et praegu loeb Remi väga soravalt, siis algul ta kodus lugeda ei tahtnud. Ainult koerale,“ meenutab ema.

Poisi jäägitut armastust lugemiskoera vastu ei vähendanud ka lõpuks ikkagi peresse võetud oma koer. „Remile meeldib rohkem ikka raamatukogus lugemas käia, meie oma koer ei pidavat teda kuulama,“ naerab naine ja lisab lapse kiituseks, et poiss võttis sel aastal osa ka raamatukogu üleskutsest lugeda suve jooksul läbi kümme raamatut. „Ta otsis kevadel pooleli jäänud „Sipsiku“ üles ja mõned õhemad raamatud sekka. Nii see läks. Koer kindlasti innustab teda lugema,“ on ema veendunud, et laps saab neljajalgselt kaaslaselt tuge ja enesekindlust.