AJALOOTUND | Kreeka kukutatud kuningas Konstantinos II pole loobunud mõttest tagasi troonile tõusta

Tõlkinud Allan Espenberg, 16. oktoober 2019

Järgmisel aastal saab 80aastaseks Kreeka viimane kuningas Konstantinos II – prints Williami ristiisa. Tõsistele terviseprobleemidele vaatamata pole monarh loobunud mõttest veel kord troonile tõusta.

Glücksburgi dünastiast pärit Konstantinos II sündis 2. juunil 1940 Ateena lähedal. Teise maailmasõja ajal põgenes kuningapere aastase pojaga Ateenast Egiptusesse ja edasi Lõuna-Aafrika Vabariiki. Seal möödusid printsi esimesed viis eluaastat. Naasnud pärast sõda perekonnaga kodumaale, kuulutati poiss 1947. aastal kroonprintsiks. Isa surma järel 1964. aastal tõusis ta troonile.

Sarnaselt teiste monarhidega sai Konstantinos väga hea hariduse. Lapsepõlves kasvatas tulevast kuningat Inglise mereväeohvitser Jocelin Slingsby Winthrop-Young. Järgnesid õpingud aristokraatlikus Anavryta koolis, Kreeka ja USA sõjaväeakadeemiates ning Ateena ülikoolis.

Nooruses tegeles kuningas tõsiselt ka spordiga. 1960. aasta Rooma olümpiamängudel võitis ta purjetamises Draakon-klassis koguni kuldmedali. Hiljem oli monarh pikka aega rahvusvahelise olümpiakomitee liige, seejärel auliige.

Tema on see õige

1959. aastal suundus 19aastane prints koos vanematega Taani riigivisiidile ja kohtas seal oma elu armastust. Noore monarhi pilk peatus Taani kuninga Frederik IX nooremal ja väga võluval tütrel Anne-Mariel, kes oli toona kõigest 13aastane. Kui Anne-Marie vanem õde Margrethe valitseb praegu Taani kuningriiki, siis Konstantinose õest Sofiast sai Hispaania kuninganna. Veelgi rohkem pakub põnevust aga Konstantinose ja Anne-Marie omavaheline sugulus – nende ühine vanavanavanaisa oli Taani kuningas Christian IX. Sestap kannavad mõlemad muude tiitlite kõrval ka Taani printsi ja printsessi tiitlit.

Kui Anne-Marie sai 18, noored abiellusid. Kusjuures altari ette astudes olid mõlemad juba kroonitud pead, sest pool aastat enne laulatust suri Konstantinose isa kuningas Paulos I.

Printsess Alexia sündis aasta pärast pulmi ja kuninglikul paaril on kokku viis last.

Saatuslik riigipööre

Kuningana peeti Konstantinost üpris nõrgaks valitsejaks. Ta oli kogenematu, noor ja võimuka ema meelevallas. Ka hilisemad sündmused näitasid, et monarh ei suutnud pooli valida ja hüppas ühest leerist teise.

Kui 1967. aasta kevadel tulid riigipöördega võimule sõjaväelased ehk mustad kolonelid, suhtus Konstantinos neisse esialgu soosivalt. See samm sai talle saatuslikuks. Hiljem püüdis ta sõjaväehuntat küll armee toel kukutada, aga kahjuks katse luhtus. Tekkinud ebaõnn sundis monarhi uuesti lahkuma. Veel viie aasta jooksul pärast põgenemist õnnestus Konstantinosel eksiilis Kreeka kuningaks jääda, kuigi tema asemel valitses juba regent.

Sõjaväelased kutsusid kuningat küll Kreekasse tagasi, aga Konstantinos nõudis neilt demokraatia taastamist. Hunta loomulikult ei nõustunud.

Sa pole enam keegi

Sõjaväerežiimi kukutamise järel uskus Konstantinos sajaprotsendiliselt, et kohe-kohe kutsutakse ta troonile tagasi. Seda ei juhtunud. Peaministri käsul korraldati hoopis kaks rahvahääletust, millest esimese tulemusi võltsiti massiliselt. Kuningale üllatuslikult pooldas rahvas monarhia kaotamist ja vabariigi kehtestamist. Ju oli monarhi ebakindel ja segane võimuaeg paljudel veel meeles. Ka kunagised ustavad tsentristlikud poliitilised jõud ei toetanud Konstantinost, sest ei suutnud andestada algset koostööd sõjaväehuntaga.

Koos trooniga jäi Konstantinos II ilma ka kodumaast, kuhu teda enam lasta ei tahetud. Mees kuulutati sisuliselt persona non grata’ks. Loodetud tulemust ei toonud ka monarhia taastamiseks mõeldud kampaania ega teleri kaudu näidatud kahetsuskõne. Rahvas pööras talle alatiseks selja.

Kurja katku hirmus

Konstantinos püüdis mitu korda kodumaale naasta, aga Kreeka valitsus ei lubanud tal seda teha isegi eraisikuna. Isamaad sai ta uuesti külastada 1981. aastal kurbadel põhjustel. «Mul lubati ema matustel viibida vaid viis tundi. Siis topiti mind lennukisse tagasi.»

1993. aastal saabus kauaoodatud rõõmusõnum ja Konstantinosele anti luba koju tulla. Kuigi visiit pidi olema rangelt eraviisiline ja mõeldud üksnes lastele esivanemate maa tutvustamiseks, kohtus kuningapere ka peapiiskopi ning tuhandete rojalistidega. Isepäine samm häiris väga pahempoolset valitsust, kes nägi monarhis suurt ohtu riigi stabiilsusele.

Nii võttiski parlament seljataguse kindlustamiseks 1994. aastal kuninglikult perekonnalt Kreeka kodakondsuse ja konfiskeeris kogu vara. Kehtestati tingimus, et riigialamaks saab ekskuningas üksnes uut konstitutsiooni ja vabariiki tunnistades. Ühtlasi pidi ta loobuma taotlustest Kreeka troonile ja kõigist tiitlitest.

Uuesti sai ekskuningas lühikeseks ajaks Kreeka pinnale astuda 2004. aastal – rahvusvahelise olümpiakomitee liikmena. Vaba sisenemise tagas Taani diplomaatiline pass.

Teeme su puupaljaks

Kodumaal lindpriiks kuulutatud ja ära neetud kuninga niigi olematut mainet püüti veelgi madaldada tema kinnis- ja vallasvara natsionaliseerimisega. Võimumehi ärritas ka asjaolu, et Konstantinos keeldus vara eest makse maksmast. Viimaseks piisaks karikas sai monarhi tark käik osa oma maadest kommertsfondile anda – sellise lepinguga tekkis võimalus Kreekast minema viia vähemalt mingeid väärtuslikke esemeid.

Esimese karistusena võeti ette Korfu saarel asuv kuninglik suveresidents Mon Repos. Paljude sinivereliste, k.a Inglise kuninganna abikaasa prints Philipi sünnikodu muudeti avalikkusele kättesaadavaks. Seejärel jõudis järg muu varani. Riigi omaks said teised lossid, tohutu krunt Kreeka keskosas, suur maja Ateena lähedal ja muidugi vallasvara. Enamik ülejäänud rikkustest konfiskeeriti juba varem tasumata maksude katteks.

Võitlus varanduse eest

Ent sinivereline ei jätnud asja niisama. 2000. aasta juunis külastas mees Euroopa Inimõiguste Kohut sooviga kinnisvara tagastamise protsessi kiirendada. Oma riigi kaebas monarh kuningliku perekonna nimel Euroopa Kohtusse juba kolm aastat varem. Euroopa Kohus ei teinud monarhi jaoks meelepärast otsust, kuid raasuke varandusest anti siiski tagasi. Ka Kreeka ülemkohus on kuningliku vara tagastamise suhtes ebakindlal seisukohal olnud: kord tunnistas vara natsionaliseerimise otsuse õigustühiseks, seejärel kinnitas selle seaduslikkust. Kuningliku vara väärtust on hinnatud umbes 120 miljonile dollarile. Arvatavasti oleks Konstantinos nõustunud ka kompensatsiooniga, aga üksnes loll loodaks, et Kreeka valitsus seda vabatahtlikult maksma hakkab.

«Vaesena» Kreekas tagasi

Konstantinos elas koos perega kuni 2013. aastani Londonis. Seejärel avanes võimalus kodu rajada Kreekasse – maalilisse Porto Heli linna Spetsesi saare lähedal. Meelepärane otsus tekkis pärast seda, kui monarh korduvalt Kreeka vabariiklikku korda tunnustas. Avalikult pole ta aga siiani troonist loobunud. Meedia andmetel kavatseb infarkti, insuldi ja südameoperatsiooni üle elanud monarh Porto Helisse jääda elupäevade lõpuni.

Veel mõni aasta tagasi teatas Konstantinos Kreeka telekanalile Skai TV: «Ma naaseksin Kreekasse monarhina, kui rahvas seda soovib. Ma pole endine. Olen kreeklaste kuningas Konstantinos – ja nii jääbki!» Mees kinnitas ka nõusolekut naasta troonile, nagu seda tegid omal ajal kaks korda tema vanaisa ja onu. «Ise ma selleks midagi ei tee. Ma ei näe, et monarhial oleks rahva jaoks mingit väärtust. Naasen ainult olukorra muutudes, kuigi ma ei kujuta ette mehhanismi, mis seda muudaks.» Sedasama põhimõtet rõhutas ta teinegi kord. «Ma ei liiguta sõrmegi, et kroon tagasi saada. Seda tehku kreeklased ise!»

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?