«Igast asjast tuleb võtta parim, mis elu annab.»

Öeldakse, et elu ja aeg on kaks õpetajat. Inimesed, keda surm on lähedalt puudutanud, on õppinud elu ja aega hindama ning hetke nautima. «Mis siin salata. Sellised asjad panevad väärtused paika,» tõdeb riigikogu liige Liina Kersna. «Kui surm on väga lähedal, saavad asjad selgeks.»

Pole saladus, et Liina (38) abikaasa Vahur (55) on juba aastaid võidelnud raske haiguse – müeloomiga, millest paar on kirjutanud ka raamatu «Ei jäta elamata». «Hiljuti lugesin ühe selle valdkonna eksperdiga tehtud intervjuud ja nähes seda haigust puudutavaid numbreid, sain jällegi aru, kui õnnelikud me peame iga päev olema, et meie elu on praegu just selline, nagu on. Olen ääretult tänulik saatusele ja Vahurile, et ta on teinud ebainimlikke pingutusi elus püsimiseks,» kõneleb Liina hingeliigutust tagasi hoides.