Ene Järvis meenutab raskeimat aega oma elus: see oli pärast lahutust. Mul ei olnud äkki enam kodu ega kuskile minna...

Helina Piip, 3. august 2022

Üle pika aja näeb Ene Järvist taas Tallinna Linnateatri lavastuses. „Muidugi ma tahtsin veel korra mängida teatris, mis oli kunagi mu pere. Aga mis asjaoludel ... Ega kerge olnud.“ Viimased aastad on toonud näitlejanna ellu palju leina.

Õhk on me kohtumise päeval nii kuum, et leevendust pakuvad vaid varjud, mida pealelõuna majade ja vanade puude vahele maalib. Kõrgete lehtpuude alla parkimisplatsile jätab Ene (74) oma väikese punase Toyota Aygo. Selle roolis saabus ta mõni päev tagasi Põlvast lähedaste matustelt, tulvil kurbust, väsimust ja taipamisi. „Mulle meeldib kimada, mõtted jooksevad, ise jälgid teed. Ja kui maanteel on vahepeal sada kakskümmend lubatud, siis – hurraa! Aga jah, väga pikk sõit oli.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?