Kirjanik Virve Osila: „Urmas Alender oli mu hingesugulane, kuid silmast silma kohtuda meil ei õnnestunudki.“

1993. aastal juhtus Virve (75) Vikerraadiost kuulama saadet, kus laulis Urmas Alender. „Sõnad tundusid nii tuttavad. Äkki taipasin – need lood on minu esikkogust „Mälestuste tuul“,“ meenutab ta.

Alender laulis küll Osila sõnadega, aga naine pelgas mehele kirjutada. „Minu kohta öeldi ju harrastusluuletaja.“ Selle asemel kirjutas hoopiski Eesti raadiosse ja Helgi Erilaid saatis talle ühe vana kasseti „Kontsert grüünes“.

Virve kuulas pool aastat jutti Alenderi häält ja mõistis, et tema värsse oligi ainuvõimalik niimoodi esitada. „Mõtlesin, kuidas ta valis välja need luuletused, mis olid mulle nii olulised.“