Kiri peatoimetajalt
Vanasti, kui mul kirjutamiseks rohkem aega oli, tulin intervjuudelt sageli ära nii, et intervjueeritav poetas midagi tänutäheks kaasa. Näiteks on mulle pihku pistetud armastusega meisterdatud ehteid ja südamega kootud sokke.
Ka ämbritäis kartulit on auto pakiruumi tõstetud. Kord segati mulle erinevatest eeterlikest õlidest kokku päris omanimeline parfüüm, isegi võlusõnad loeti peale. Ja vähemalt kilone kamakas searasvast keedetud seepi on kaasa pakitud … Ent sellist õnne pole mul veel olnud, et keegi mulle suisa luuletuse oleks kirjutanud. Just see juhtus aga eelmisel nädalal meie Siljaga, kes käis külas 14aastasel haruldast geneetilist haigust põdeval Peetril. Tervitan ja tänan Peetrit ka enda poolt – usu, sellised südamest tulnud kingitused liigutavad väga ja teevad tuju ikka tükiks ajaks rõõmsaks!